Intensiivsed kolm päeva kirjutasin ka Pärnus, oma sõbranna korteris, olin seal täiesti üksi - põletasin küünlaid, kütsin ahju ja muudkui trükkisin,» täpsustas Valtri. Et naiste kaitseks tuleb sel moel sõna võtta, ütleb arvatavasti midagi ka ühiskonna vaimse ja hingetervise kohta.

Kirjandus "Kirjandusministeeriumis" käis külas kirjanik Eva Koff, kel ilmus hiljuti raamat "Sinine mägi" ja kellega räägiti muu hulgas sellest, mis on nn eriliste inimeste kollektsioon, mis nipiga Koff end Miks naised? Miks mitte mehed? Aga miks mitte naised? Ma ei arva üldse, et naistest oleks nüüd liiga palju kirjutatud, et ma arvan, et siin on materjali küll ja veel, ja enamasti ju romaane kirjutavad mehed, tõele au andes, on ju.

kui ma kirjutasin naise

Ma ei tea, mis on see protsent, aga enamus romaanikirjanikke on mehed. Miks mitte siis ükskord ometi ära kasutada seda hetke, et keegi saab vaadata naist läbi oma kogemuse. Ja ma ei kujuta ette, kas meestelt on küsitud seda küsimust, et miks teie raamatus on mehed. Kui ma kohtan mõnda meeskirjanikku, kes kirjutab meestest, siis ma küsin seda kindlasti. Jaa, võiks küsida.

Raamatu lugemine algab pealkirjast ja tegelikult on see päris põnev küsimus, kuidas raamatud oma pealkirjad saavad. Mõnikord on pealkiri autoril ju valmis enne kirjutama asumist, mõnikord pannakse see viimasel hetkel enne trükikotta minekut.

Eva Koff: mul oli nii huvitav kirjutada ja väga piinlik oleks, kui lugejal oleks nüüd igav lugeda

Kuidas "Sinine mägi" pealkirja sai? Minul oli just see variant, et ma üldse ei teadnud, mis võiks olla selle raamatu pealkiri. Kirjutasin-kirjutasin ja ma isegi ei kujutanud ette, mis laadi see pealkiri võiks olla. Ma kogu aeg uskusin, et ühel hetkel ta ikkagi välja ilmub ja kuskilt pinnale ujub, ja nii see siis juhtus viimasel ööl enne romaanivõistluse tähtaega. Sellises pereringis, võib öelda, sündis see pealkiri ja inspiratsiooniallikana ma võiksin välja tuua Belgia kunstniku Paul Delvaux', kelle maalid mulle väga meeldisid.

Kumus oli näitus ja ja enamasti või väga sageli paistavad tema maalidel silmapiiril mäed. Romaanikirjanik loob tegelased ja annab neile hääle. Kust sinu tegelased tulid ja kuidas nad rääkima hakkasid?

Kuna neid tegelasi on hästi palju, siis nad kõik tulid väga erinevatest kohtadest ja erinevatest eluetappidest. Üks inspiratsiooniallikas, üks tegelane on kindlasti mu enda vanaema, kes on Elfi prototüüp.

2020. aasta TOP 100 raamatud

Aga aga neid on tulnud siit ja sealt, et on ju nii palju situatsioone või inimesi, mis inspireerivad või mis on kuidagi kummalised. Ühest kohast jääb meelde üks detail, teisest kohast teine detail mõne inimese kohta ja sealt nad tulevad. Näiteks raamatus on üks meestegelane Henrik. Ma lugesin Johannes Aaviku päevaraamatust, et tal olevat Tallinnas üks jünger, kes teeb tabeleid kui ma kirjutasin naise keeleuuenduslikest leidudest ja kes kõrge impulsi sagedane urineerimine väga täpselt, mida Aavik teeb ja mida ta kuskil kirjutab, ja mulle tundus põnev hakata ette kujutama, kui ma kirjutasin naise milline see jünger siis võis välja näha või mis perekonnast ta võis tulla.

Tegelased olidki sellised, kuna seal on ju ajaloolised ja välja mõeldud karakterid koos, siis mina lugedes tegelikult hakkasin ühel hetkel nimesid ja fakte guugeldama, et tõesti, Zöege von Manteuffel on olemas olnud, need tublid Eesti naised, kellest said Tartu ülikooli esimesed naistudengid, olid ka olemas. Aga mind just nimelt huvitas Hendrik Allikas, ja ma otsisin seda raamatut maailmakeelest, mis sinu väitel ilmus Stockholmis aastal ja ma ei leidnud seda.

Ma olin sellest väga häiritud, sest mulle tundus, et see isik võiks ju ka olemas olla. Kas sa muidu oled selline kirjanik, kes kollektsioneerib inimesi?

kui ma kirjutasin naise

Kas sa suheldes inimestega kuidagi pildistad neid oma meeltega? Täpselt, see on väga õige mõte. Ma panin ka ühe tegelase pähe selle eriliste inimeste kollektsiooni mõtte.

kui ma kirjutasin naise

Mul endal on peas täiesti selline eriliste inimeste kollektsioon. Seal on see sõel baar kõhukinnisus valu allosas kõhu väga tihe, igaühel ei ole võimalik sinna pääseda.

Tiia Kõnnussaarkirjanik Tiia Kõnnussaar FOTO: Erakogu Rääkides perevägivallast ning meeste ja naiste rollist selles, on oluline eristada juhuslikke peretülisid ehk situatsioonilist või ekspressiivset vägivalda allutamisele suunatud süstemaatilisest vägivallast. Järgnev tekst võib teid, sõltuvalt soost ja maailmavaatest, ärritada.

Selles mõttes, et peab olema minu jaoks mingis mõttes väga-väga eriline. Neid väga erilisi inimesi on võib-olla praegu kümmekond, keda ma olen elus kohanud, ja ma nimetangi seda erakordsete inimeste kollektsiooniks. Räägib patoloog, kes õpetab tudengeid laipu lahkama ja tegelikult meditsiini asjadest on raamatus väga palju juttu. Kust sinu — minu meelest — laialdased meditsiiniteadmised pärit on? See on jälle selline tore kirjanduslik illusioon, mis tekib. Minu teadmised ongi umbes täpselt nii laiad nagu selles raamatus näha on, ehk siis nad ei ole üldsegi mitte sügavamad ega üldsegi mitte laiemad.

Aga ei, pärinevad need teadmised ainult internetist ja raamatutest, kuna neid allikaid on nii palju tänapäeval, mida saab kasutada.

kui ma kirjutasin naise

Videotest, dokumentaalfilmidest kuni mingisuguste raamatuteni, näiteks intervjuud arstidega, ajakirjandus ja nii edasi. Sealt see info tuleb, mitte kuskilt mujalt. Aga noh miks, et sellepärast lihtsalt, et on mingisugune eriline huvi, mida ma ei oska väga hästi põhjendada, miks see mind huvitab. Aga arstiteaduse, meditsiini, arsti elukutse ja nüüd siis — tuleb välja — ka arstiteaduse ajaloo huvi on mul nagu kogu aeg olnud.

Nii et sinu vastuvõtule pole mõtet tulla, kui mul näiteks kõrv valutab, pigem lähen vaatan, mis doktor Google ütleb. Jaa, no eks võib tulla küll minu vastuvõtule. Ma olen väga selline tänuväärne, et ma teen kohe Google'i lahti ja hakkan põhjalikult uurima.

Selles mõttes võib ka inglise ja prantsuse keeles uurida, kui eesti materjale ei ole piisavalt, siis ma alati guugeldan ka prantsuse ja inglise keeles.

Tiia Kõnnussaar: õige naine toidab kuus last ja mehe

Romaani peamine tegevusaeg on üheksakümnendad aastad ja sellest ajast on paljudel isiklikke muljeid ja mälestusi. Aga mis nipiga sa said sisse 10ndatesse ja 20ndatesse aastatesse ja kas sinu jaoks oli oluline püüda luua ajastuautentset atmosfääri?

PS Troika - Kui meri oleks õlu

Jah, ma ei teagi, kas ma sain sisse, ma püüdsin saada sisse. Ma arvan, et see, mida ma tegin, ei olnud mitte see, et ma püüdsin tabada seda saja aasta tagust Eestit, vaid see on ikkagi minu kujutlus.

Ma püüdsin luua enda jaoks mingi kujutluse, kuidas see võis olla. Ma kuidagi ei väida, et selles on midagi autentset, see on lihtsalt ühe inimese fantaasia, kuidas võis tol ajal olla elada.

Synne Valtri avaldas oma esimese raamatu: ma pole ikoon, olen lihtne naine - saaremahe.ee

Aga ütleme, kui materjale uurida ja lugeda ning vaadata, siis siis tegelikult see sada aastat ei olegi vist nii pikk aeg.

Väga paljud asjad olid ikkagi üsna samamoodi, kui nad on praegu. See ei olegi nii üüratu aeg inimkonna ajaloos, see sada aastat.

Naisjuht ei vaja jõustamist mitte sellepärast, et ta oleks saamatu, vaid tal on tarvis lisajulgust, sest naised kasutavad juhtimiseks teistsuguseid tööriistu kui mehed. Ühiskond on aga harjunud meesliidrite juhtimisstiiliga, isegi kui see ei pruugi anda paremaid tulemusi.

Teose kompositsioonivõte on äkilised hüpped ajas ja seetõttu on lugedes hästi oluline hoida silma peal daatumitel peatükkide alguses. Lugeja jaoks sellist kirjanduslikku puslet kokku panna on väga põnev, aga sellist kui ma kirjutasin naise üles ehitada või komponeerida on üksjagu keeruline kindlasti. Eks ju? Jah, ühelt poolt minu jaoks, ma natuke mõtlen sellistes võib-olla filmistseenides, et kui mulle tundub mingisugune stseen piisavalt huvitav ja intensiivne, siis ma panen selle kirja ja nii saigi seda kirjutatud, et ma kirjutasin üles neid intensiivseid hetki ja hiljem hakkasin siis neid üksteise kõrvale panema või nagu monteerima.

Selles mõttes on selle raamatu kirjutamist võimalik täitsa filmistsenaariumi kirjutamisega võrrelda. Öeldakse, et romaani kirjutamine röövib inimese elust terve aasta, kui see nõnda on, miks siis ikkagi romaane kirjutatakse?

Sa mõtled nüüd seda, et inimese elu on aasta lühem, kui ta on romaani kirjutanud? No seda ma loomulikult ei teadnud ja loomulikult ma ei oleks seda teinud, kui ma oleksin seda teadnud.

Merle Viirmaa-Treifeldti 20 mõtet: kuidas juhipeegel säravana hoida

No ütles seda Balzac, kes oma elu kui ma kirjutasin naise kirjutas terve mäe romaane, ometi elas pika ja rikka elu ka. Jaa, selline oli. Aga romaani kirjutamine on huvitav ja mul oli kirjutades lausa nii huvitav, et ma kogu aeg pidin mõtlema sellele, et ma loodan, et nüüd lugejal on sama huvitav. Muidu on nagu piinlik, kui ma kirjutasin naise minul on väga huvitav olnud neli või viis aastat, aga lugeja võib-olla igavleb. Võib-olla ma tooks välja kaks põhjust [miks ta on huvitav].

Üks põhjus on see, et on ikkagi väga huvitav olla koos või elada nende tegelaste maailmas nii pikka aega, et nendest kujunevad sellised head tuttavad, et sa saad perele öelda, et vabandust, nüüd ma lähen kolmeks päevaks Käsmu loomemajja kirjutama, et ma lähen nüüd, olen nendega need kolm päeva. Tõesti tekkis tõeline igatsus, et kui ikkagi kaks-kolm nädalat ei saa vahepeal kirjutada.

Tahaks nagu jälle nende tegelaste juurde minna, tahaks neid jälle näha. Romaani läbiv teema on julgus, selle olemasolu või siis puudumine, ja meestegelastel jääb julgusest alailma puudu.

  • Kuna nad ise oma vigadest aru ei saa, siis ma mõtlesin, et kirjutan neile need tähtsad punktid välja, mis nende naisesaamisvõimalused nullivad.
  • Kui naised tahavad kindlustada, et neid puudutavad küsimused lahendatakse nende huvidele mõeldes, peavad nad olema võimukoridorides kohal ja tegema neid otsuseid, ütles Katju Aro Praxise konverentsil "Naised poliitikas: murdes võimustereotüüpe" peetud ettekandes.
  • Ühesõnalise arvsõna ja ne- või line-omadussõna kokkukirjutised jäävad kokku ka siis, kui neile eelneb määrsõnaline laiend kuni, ligi, ligemale, ligikaudu, üle, alla, peaaegu, umbes : kuni kahekilone raskus, ligemale viiemeetrine vahemaa, umbes kaheksatunnine ajavahe, alla viiekümneaastased mehed.
  • Kas naine ei tohi ise esimesena midagi teha vaid peabki ootama mehelt algatust ja initsiatiivi?
  • Synne Valtri avaldas oma esimese raamatu: ma pole ikoon, olen lihtne naine

Kas sa oskad anda mingisuguse retsepti, kuidas olla julge?