Juristid võivad muidugi teisele arvamusele jääda. Me täpselt ei tea ka, kuidas käitub viirus siis, kui saabub taas sügis ja talv ning külmem ning pimedam, päikesevaesem periood.

Nakkushaiguseid põhjustavad viirused ja bakterid, nende toksiinid, algloomad ja haigusttekitavad seened.

Main navigation

Nakkushaigused levivad inimeselt inimesele õhu ning vere kaudu, käte ja esemete vahendusel, mõnikord ka toidu, joogi või pinnase näiteks mulla kaudu ning sugulisel teel. Neid võivad kanda ka puugid, sääsed, kirbud, täid ja ka suuremad loomad. Haigestumist mõjutavad mitmed tegurid - inimese tervislik seisund, nakkusetekitajaga miks võib kõhuga paremale haige haigestuda viis ja kestvus ning immuunsuse olemasolu. Mitmete nakkushaiguste vastu annab kaitse vaktsineerimine.

Kuidas immuunsüsteem nakkushaiguste eest kaitseb? Nakkushaigusest võitu saamiseks tuleb immuunsüsteemil esmalt haigusetekitajad ära tunda. Nende tuvastamisega tegelevad valged verelibled, mis seejärel hakkavad tootma viirusele või bakterile vastavaid antikehi. Antikehadel on kaks ülesannet: rünnata haigustekitajaid, eesmärgiga nad hävitada ning nakkusest jagu saada; kaitsta inimest ka edaspidi selle nakkushaiguse eest.

Antikehi ei hakata tootma kohe, kui inimene nakatub, vaid selleks kulub tavaliselt nädalat. Järgmisel korral samade haigustekitajatega kokku puutudes on aga immuunsüsteem nende alistamiseks juba valmis ja reageerib kiiremini. Sel juhul nakkushaigust ei teki või kulgeb see kergemal kujul. Inimene on seega muutunud miks võib kõhuga paremale haige haigestuda suhtes immuunseks.

Kui olen haiguse läbi põdenud, kas siis immuunsus püsib terve elu? Mõne nakkushaiguse läbipõdemine annab selle vastu pikaajalise või isegi eluaegse immuunsuse.

Sellisel juhul inimene enam ei haigestu. Paljude nakkushaiguste puhul aga ei püsi immuunsus kuigi kaua. Siin on mitmeid põhjuseid. Esiteks võib haigustekitaja muuta oma ehitust sedavõrd, et immuunsüsteem ei tunne seda enam ära. Kuidas vaktsiinid nakkushaiguste eest kaitsevad? Vaktsineerimine on looduslähedane viis immuunsuse kujundamiseks. Vaktsiin sisaldab haigust tekitava viiruse või bakteri neid osakesi, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb.

Haigust ennast nende tõttu aga ei kujune. Seega sünnib vaktsineerimise tulemusel samasugune immuunsus, nagu nakkushaiguse läbipõdemisega, kuid ilma ohu ja vaevata. Kui haiguse vastu vaktsineeritud inimene nakatub, siis immuunsüsteem on kohe valmis organismi kaitsma.

Haigustekitajad hävitatakse enne, kui nad saavad hulgaliselt paljuneda. Nii on takistatud ka nakkuse levimine edasi teistele.

Selline kaitsekilp toimib aga vaid siis, kui piisav hulk elanikkonnast on vaktsineeritud. Ühes vaktsineeritute hulga vähenemisega on mitmes Euroopa riikides tekkinud taas haiguspuhanguid. Ilmekaks näiteks on leetrid. Miks on vaktsineerimine vajalik?

miks võib kõhuga paremale haige haigestuda

Haiguse vältimine on alati parem ja kergem kui selle läbi põdemine. Vaktsineerimine on väga tõhus ning ohutu viis kaitsta nii lapsi kui ka täiskasvanuid tõsiste tagajärgede eest. Vaktsineerimine aitab tõkestada haiguste levikut ning on eriti vajalik neile, keda mingil põhjusel ei saa vaktsineerida.

Vaktsineerimise mõju nakkushaiguste levikule Eestis saab vaadata siit infograafikutelt.

miks võib kõhuga paremale haige haigestuda

Nagu näha, on tõhus töö vaktsineerimisel tekitanud aastatega olukorra, kus nii mõnigi ohtlik haigus on Eestist peaaegu kadunud. Kahjuks on see endaga kaasa toonud ka võltsi turvatunde, justkui enam ei peagi midagi tegema.

Fakt on aga see, et nakkushaigused on sama ohtlikud, kui varem ning võimaluse tekkides toovad kaasa hulgaliselt ebameeldivaid tagajärgi.

Koroonaviiruse sümptomid

Miks alustatakse vaktsineerimisega juba imikueas? Seetõttu, et paljud haigused kulgevad eriti raskelt just imikueas. Näiteks rohkem kui pooled b-tüübi hemofiilusbakteri põhjustatud rasketest haigusjuhtudest esinevad alla üheaastastel lastel, samuti ravi tsüstiidi hane sulged läkaköha eriti ohtlik just kõige noorematele.

Imiku- ja väikelapseeas B-hepatiiti nakatumise tagajärjeks on suure tõenäosusega krooniline maksapõletik ja maksatsirroos.

Laste vaktsineerimisest saab rohkem lugeda siit.

Miks on mõne haiguse vastu vaja end korduvalt vaktsineerida? Korduvad vaktsineerimised on vajalikud selleks, et olla kindel immuunsuse tekkimises ja selle püsimises.

  • Perearst dr Ruth Kalda vastab Delfi lugejate esitatud küsimustele, mis puudutavad viirus- ja õppehooaja algust.

Immuunsuse tekkeks ja püsimiseks vajalike vaktsiinisüstide arv ja vaktsineerimise sagedus on kindlaks määratud kliiniliste uuringutega. Kas immuunsus tekib kohe pärast vaktsineerimist? Pärast vaktsiini esmast manustamist kulub immuunsuse kujunemiseks tavaliselt kaks-kolm nädalat.

Teatud juhtudel vajab immuunmälu nö meeldetuletusi kordusvaktsiinide näol.

Toimetulek sepsisega - Ravijuhend

Nii on organism vajadusel haigusetekitajatega kohtumiseks valmis. Miks vaktsineeritud inimene mõnikord siiski haigestub? See tähendab, et väiksel hulgal vaktsineeritutest ei teki piisaval hulgal kaitsekehi ning nad on ikkagi ohus.

miks võib kõhuga paremale haige haigestuda

Haigestumise võib muuta võimalikuks ka kehv tervislik seisund, näiteks immuunpuudulikkusega kulgev haigus. Ühtlasi peab arvestama, et vaktsiinid ei paku alati eluaegset kaitset. Milliseid vaktsiine on olemas? Vaktsiine on mitut tüüpi: Elusvaktsiinid sisaldavad elusaid nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama haigust, küll aga pakuvad immuunsüsteemile piisavalt informatsiooni kaitsekehade loomiseks. Elusvaktsiinid on näiteks tuberkuloosivaktsiin ning leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin.

Inaktiveeritud ehk surmatud vaktsiinid sisaldavad elutuid haigustekitajaid, mis pakuvad immuunsüsteemile samuti piisavalt informatsiooni vajalike kaitsekehade loomiseks.

Inaktiveeritud vaktsiini kasutatakse näiteks lastehalvatuse vastu immuunsuse tekitamiseks. Komponentvaktsiinides on üksikud täpselt valitud antigeenid, mis on vajalikud tõhusa immuunsuse tekkeks. Komponentvaktsiinideks on näiteks atsellulaarne ehk rakuvaba läkaköhavaktsiin, mis sisaldab kolme erinevat antigeeni; b-tüübi hemofiilusnakkuse vaktsiin, mis sisaldab kahte erinevat antigeeni ja B-hepatiidi vaktsiin, mis sisaldab üht antigeeni.

Difteeria- ja teetanusevaktsiinid sisaldavad mõlemad samuti üht antigeeni. Mida vaktsiinid sisaldavad? Lisaks haigusetekitaja te osakestele ehk antigeenidele sisaldavad vaktsiinid väga väikestes kogustes abiaineid, mis on vajalikud vaktsiinide tõhususe ja ohutuse suurendamiseks.

miks võib kõhuga paremale haige haigestuda

Nendel väikestel ainekogustel toksilised toimed puuduvad. Vaktsiinides sisalduvate abiainete täielik loetelu leiab ravimi pakendi infolehes. Vaktsiinide tõhusust hinnatakse selle alusel: kui suurel hulgal vaktsineeritutest tekkisid immuunsuseks vajalikud antikehad; kui paljudel vaktsineeritutest nakkushaigus ära hoitakse. Vaktsiinid on väga tõhusad - tänu neile on teatud nakkushaigustesse haigestumine oluliselt vähenenud vaktsiinide ajaloolisest mõjust loe siit või üldse kadunud.

Kui vaktsineeritud laps siiski nakatub, siis põeb ta seda haigust kergemal kujul. Vaktsiinide ohutusest saab lugeda sellele pühendatud sektsioonist, mille leiab siit.

Kas vaktsineerimine põhjustab haigestumist? Vaktsiinid ei põhjusta inimese haigestumist nakkushaigusesse, sest nad sisaldavad ainult surmatud või nõrgestatud haigusetekitajat või nende osakesi, mis pole võimelised nakkushaigust esile kutsuma.

Teadaolevalt ei mõjuta vaktsiinid ka haigestumist teistesse haigustesse. Küll võib mõnikord vaktsineerimine juhuse läbi kokku langeda mõne terviseprobleemi ilmnemisega.

miks võib kõhuga paremale haige haigestuda

Eestis sünnib aastas ligikaudu 14 last. Seega tõenäosus, et mõne terviseprobleemi ilmnemine satub vaktsineerimisega samale ajale on arvestatav. Vaktsiine ja nende mõju on väga palju ja põhjalikult uuritud ning seni puudub tõendatud seos vaktsineerimise ja autismi, suhkurtõve, imikute äkksurma, astma, atoopilise dermatiidi jpt haiguste ning tervisehäirete vahel.

Kas vaktsineerimine nõrgestab või kahjustab immuunsüsteemi? Vaktsineerimine muudab immuunsüsteemi tugevamaks ning tõstab valmisolekut konkreetse haigusetekitajaga kohtudes organismi kaitsta. Immuunsüsteem töötab edasi samamoodi nagu varem. Kas vaktsineerimine võib immuunsüsteemi üle koormata? Vaktsineerimine annab immuunsüsteemile jõukohase koormuse.

Küsimused ja vastused | saaremahe.ee

Tänapäevastes liitvaktsiinides on palju vähem koostisosi kui haigusi tekitavates mikroobides. Näiteks difteeria, teetanuse, läkaköha, hemofiilusnakkuse ja lastehalvatuse eest kaitsvas liitvaktsiinis on vähem kui 25 koostisosa ja antigeeni, läkaköha tekitavas bakteris aga ligikaudu antigeeni.

Inimeste, sealhulgas vastsündinute ja imikute, immuunsüsteem on vaktsiinidest kasu lõikamiseks piisavalt tugev. Laps puutub juba sünnitusel ja selle järgselt kokku paljude mikroorganismidega ning tema immuunsüsteem kaitseb teda. Vaktsiinide antigeenid on nagu tilk paljude antigeenide meres. Kas vaktsineerimine MMR-vaktsiiniga põhjustab autismi?

Ei põhjusta. Meditsiiniajakirjas The Lancet ilmus kirjeldus kokku 12 lapsest, kelle kohta väideti, et autism võis tekkida pärast MMR-vaktsiini. Et kindlaks teha, kas Wakefieldi kahtlus on õige, on kogu maailmas viidud läbi väga palju uuringuid, mis on hõlmanud rohkem kui miljonit uuritavat.

Nende uuringute tulemusena on kinnitatud, et MMR-vaktsiin ei põhjusta ega soodusta autismi.

  • Pilt on illustreeriv.

Autismispektri häiret esineb ühevõrra nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata lastel. Lisaks põletikuvastane pulber tsüstiidiga hiljem, et Andrew Wakefield esitas võltsitud andmeid ning ajakiri The Lancet võttis artikli tagasi. Kas tiomersaal põhjustab autismi?