Haigus diagnoositakse läbivaatuse ja hormoonuuringute põhjal. Patsiendil tekivad pärast doonori trombotsüütide transfusiooni antitrombotsütaarsed antikehad nii doonori kui ka oma trombotsüütide suhtes. Erektsioonihäireid peaks jagama ajutisteks ja püsivateks.

Reaktsioon tekib kohe transfusiooni alguses või selle ajal; 3 septiline reaktsioon — kood Veretoode on bakteriaalselt saastunud. Transfusiooni tulemusena tekib septitseemia. Reaktsioon tekib kohe transfusiooni alguses või selle ajal; 4 temperatuurireaktsioon — kood Patsient on varasemate transfusioonide või raseduste käigus sensibiliseerunud võõraste leukotsüütide suhtes. Uus kokkupuude doonori leukotsüütidega vallandab järsu kehatemperatuuri tõusu üle 1 oC 0,5—1 tund peale ülekande algust, mis kestab 2—6 tundi ja peaks mööduma 10 tunni jooksul; 5 transfusiooniga seotud äge kopsukahjustus TRALI — kood Veretoode plasma, täisveri sisaldab leukotsüütide vastaseid antikehi, mis reageerivad patsiendi leukotsüütidega kopsudes.

Sümptomaatikalt sarnaneb täiskasvanute respiratoorsele distress-sündroomile. Tekib transfusiooni ajal; 6 urtikaaria jm kergemad allergilised reaktsioonid — kood Patsient on sensibiliseerinud millegi veretootes sisalduva suhtes. Reaktsioon tekib kohe transfusiooni alguses või selle ajal; 7 tsirkulatoorne ülekoormus — kood Tekib veretoote liiga kiirel või rohkel transfusioonil, kui tegemist on väga noore, väga vana või normovoleemilise patsiendiga; 8 hilinenud hemolüütiline reaktsioon — kood Doonorivere ülekande järgselt tekib patsiendi sensibiliseerumine mingi selles sisaldunud antigeeni suhtes.

Tekib 1—3 nädala jooksul pärast transfusiooni; 9 transfusioonijärgne purpura PTP — kood Patsiendil tekivad pärast doonori trombotsüütide transfusiooni antitrombotsütaarsed antikehad nii doonori kui ka oma trombotsüütide suhtes.

Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord

Tekib 1 kuni 2 nädalat pärast ülekannet; 10 transplantaat «peremehe» vastu GvH — kood Immuunpuudulikkuse seisundis olevat patsienti ründavad doonori lümfotsüüdid. Ilmneb 2—3 nädalat pärast transfusiooni; 11 haigustekitajate ülekanne — kood Veretoodetega on oht üle kanda mitmeid haigustekitajaid. Olulisemad: inimese immuunpuudulikkuse viirus HIVB- ja C-hepatiidi viirus, süüfilise tekitaja, herpesviirus, tsütomegaloviirus, parvoviirus.

Haigus ilmneb nädalaid kuni aastaid pärast ülekannet. Haigusloo operatsiooniprotokolli osa 1 Haigusloo operatsiooniprotokoll edaspidi operatsiooniprotokoll vormistatakse iga patsiendi kohta, kellele osutatakse sellekohast tervishoiuteenust. Operatsiooniprotokolli kanded 1 patsiendi ees- ja perekonnanimi; 2 patsiendi vanus ja isikukood; 3 diagnoositud haiguse nimetus ja kood RHK järgi; 4 operatsiooni nimetus ja kood DRG, NCSP või haigekassa hinnakirja järgi; 5 operatsiooni alustamise ja lõpetamise kellaaeg; 6 kirurgi ees- ja perekonnanimi ning registreerimistõendi number; 7 kirurgi assistentide ees- ja perekonnanimi ning registreerimistõendi number; 8 anestesioloogi ees- ja perekonnanimi ning registreerimistõendi number; 9 operatsiooniõe ees- ja perekonnanimi ning registreerimistõendi number; 10 tehtud operatsiooni kirjeldus; 12 operatsiooniprotokolli vormistaja nimi ja allkiri.

Haiguse põhjused ei ole esmase ega teisese laskumishäire puhul täielikult selged, kuid oluliseks peetakse üsasisest munandite arengu hormonaalset keskkonda. Haiguse erivorm on kubemesongaga seotud peitmunandilisus, mille eduka ravi järel hilisemaid probleeme tekkida ei tohiks. Peitmunandilisus võib ravimata ja ka hilinenud ravi puhul põhjustada mehe viljakuse langust ja lastetust.

Samuti on haigus oluline munandivähi riskitegur. Raskematel juhtudel võib peitmunandilisus põhjustada ka meessuguhormoonide puudulikkuse, mille korral on vajalik hormoonasendusravi. Peitmunandilisuse ravi on operatiivne ja selle eesmärk on tuua munand oma loomulikku asendisse munandikotis või sellele võimalikult lähedale.

Ravi peaks toimuma esimese kahe eluaasta jooksul, sest mida hiljem ravi alustatakse, seda suurem on munandi kahjustus. Poisslapse vanemad peaksid kindlasti kontrollima, kas imiku mõlemad munandid on munandikotis kombeldavad.

Ka täiskasvanud mehed, kellel on peitmunandilisus, peaksid käima regulaarselt androloogilises kontrollis, et jälgida oma suguhormoonide taset ja kasvaja ennetamiseks ka munandi ehituslikke eripärasid. Munandi torsioon ehk munandi pöördumine on haigus, mille käigus seemneväät pöördub ümber oma telje, põhjustades äkilise verevarustuse häire munandis ja seda ümbritsevates kudedes. Munandi pöördumise risk on suurim varases puberteedieas vanuses 12—15 ja on tingitud munandikoti kiiretest arengulistest muutustest.

Põhjuseks on munandit munandikotis fikseerivate sidemete suhteline nõrkus või nende puudumine. Viimasel juhul võib munandi pöördumine väga harva tekkida suisa emaüsas enne sündi või ka kohe pärast sündi. Sel perioodil tekkivad munandi pöördumised ei põhjusta valu ja väljenduvad vaid munandikoti punetuse ja pingena.

Puberteedieas tekkivat munandi pöördumist iseloomustavad äkiline väga tugev valu enamasti ühes munandikoti pooles, kiirelt tekkiv paistetus ja punetus. Diagnoosi aluseks on tüüpiline kliiniline leid ja ultraheliuuringul verevoolu puudumine munandit varustavates veresoontes.

valu kõhu allosas 12 aasta jooksul püsiv valu allosas kõhtu tüdruk

Ravi on enamasti operatiivne ja peab toimuma võimalikult kiiresti pärast munandi pöördumist. Selleks et säilitada munandi töö, peaks olukorra lahendama esimese 6 tunni jooksul alates haigusnähtude tekkest. Vastsündinuperioodil tekkinud munandi pöördumine aktiivravi ei vaja, sest enamasti on munand juba muutuste märkamise ajaks hävinud.

Varikotseele ehk munandikoti veenilaiandi moodustab kimp laienenud veene, mis lähtuvad munandist ja väljuvad munandikotist läbi kubemekanali kõhuõõnde. Sisuliselt on tegemist sarnase veresoonte eripäraga nagu on veenilaiendid jalgadel. Varikotseele tekib tavaliselt puberteedi ajal sünkroonis munandi arengu ja suurenemisega ning hiljem enam märkimisväärselt ei muutu. Mõnel poisil võivad munandikoti veenilaiendid välja areneda ka enne puberteeti, lapseeas.

Enamasti esineb varikotseele vasaku munandi kohal või taga. Harvem esineb kahepoolseid munandikoti veenilaiendeid ja hoopis harva esineb ainult parempoolset varikotseelet. Varikotseelet jagatakse kolme kategooriasse. Kõige suurema, kolmanda astme veenilaiendi puhul on veenikomud sageli kirjeldatakse viinamarjakobarana näha läbi munandikoti naha, keskmise 2. Kõige väiksem, esimese astme veenilaiend on katsumisel tuntav vaid siis, kui tõsta kõhusisest rõhku. Suuremad varikotseeled võivad väga harva põhjustada kerget ebamugavus- või pingetunnet munandipiirkonnas.

Iseloomulik on, et see ebamugavus taandub lamavas asendis. Mõnel juhul võib varikotseele põhjustada munandi funktsiooni halvenemist ja seeläbi mõjutada mehe hilisemat viljakust. Ravi vajavad vaid selgelt munandi funktsiooni kahjustavad veenilaiendid. Ravi on operatiivne ja selle vajaduse üle otsustamiseks tuleb teha ka hormoonuuringud ja spermaanalüüs. Hüdrotseele ehk vesimunandi puhul koguneb munandi ümber tavalisest enam vett ja munad suureneb.

Ohtlikumatest haigustest eristab hüdrotseelet see, et tegemist on valutu ja enamasti ka suhteliselt pehme munandikoti suurenemisega. Hüdrotseelet esineb suhteliselt sageli just esimesel sünnijärgsel eluaastal. Seda tüüpi hüdrotseeled on ohutud ja enamasti taanduvad esimese eluaasta jooksul. Munandikoti suurus võib seejuures päevade kaupa varieeruda, sest selle eripära põhjuseks on vedeliku vaba liikumine munandikoti ja kõhuõõne vahel. Kui imikuea hüdrotseele esimeseks sünnipäevaks ei taandu või oluliselt ei vähenetuleks pöörduda lastekirurgi vastuvõtule.

Täiskasvanueas tekkinud hüdrotseele on põhjustatud tasakaaluhäirest munandi lestmete vahel toodetud vedelikuhulga ning selle imendumise ja kudedest äraviimise vahel. Põhjuseks võib olla näiteks vaagna lümfiteid mõjutavad operatsioonid ja varikotseele- või songaoperatsioonid.

  1.  - Это прозвучало как сигнал к окончанию разговора.
  2. Теперь ей стало удобнее толкать.

Vedeliku tootmist võivad suurendada ka munandi tugevad traumad. Eriti vanematel inimestel jääb vesimunandi tekke põhjus enamasti ebaselgeks. Tegu ei ole tervisele ohtliku haigusega, sest munandi funktsiooni see haigus enamasti ei mõjuta.

Hüdrotseele vajab ravi peaasjalikult siis, kui see häirib inimese sotsiaalset või psühholoogilist heaolu. Hüdrotseele ravi on operatiivne. Spermatotseele ehk munandimanuse tsüsti puhul on tegemist selgelt piirdunud vedelikukogumiga munandimanuses, tüüpiliselt munandimanuse pea piirkonnas.

Tsüste võib olla kahte vormi. Ühed on seotud mehe suguteedega ja sisaldavad ka seemnerakke.

valu kõhu allosas 12 aasta jooksul tsüstiit raseduse ajal-esmaabi ajal

Teised, harvaesinevad, pole suguteedega ühenduses ja sisaldavad ainult vedelikku. Munandimanuse tsüsti teke või suurenemine on tüüpiliselt seotud rõhu tõusuga mehe suguteedes, mille peale toimub väljasopistus suhteliselt nõrgemas sugutrakti piirkonnas.

Munandimanuse tsüst võib tunda anda enamasti vaid tekkeperioodil, kus ümbritsevad koed reageerivad kergelt tsüstist tekitatud survele.

Enamasti on tegemist mehepoolse juhuleiuga, mis mingeid kehalisi vaevusi ja terviseriske ei põhjusta. Orhiit ehk munandipõletik ja epididümiit ehk munandimanuse põletik. Reaalelus on haigused omavahel sageli raskesti eristatavad, sest mõjutavad kindlasti mõlemat organit.

Enamikel juhtudel on juhtival positsioonil siiski üks või teine haigus. Noorematel ja seksuaalselt aktiivsetel meestel on tüüpilisemateks põhjusteks suguhaigused kõige sagedamini sugutrakti klamüdioos.

Sageli kaasub või eelneb sellistel juhtudel munandimuutustele ka alaäge kusitipõletik. Vanematel meestel, kellel esineb ka juba oluline kusemistakistus, on tüüpilisteks tekitajateks tavamikroobide sekka kuuluvad uropatogeenid, kõige sagedamini kolibakter E. Haiguse algfaasis, enne munandi või munandimanuse põletiku teket peab olema tekkinud ka eesnäärmepõletik. Haigust iseloomustab tüüpiliselt valu munandis, munandi ja munandimanuse suurenemine ja nende valulikkus katsumisel.

Alaägedalt kulgevatel juhtudel võivad vaevused ja haigusnähud olla mõõdukad. Ravi kestab enamasti kümmekond päeva, kuid munandi ja munandimanuse suurenemine võib püsida veel mitu kuud pärast aktiivse haigusfaasi möödumist. Ebapiisavalt ravitud juhtudel, prostatiidi või suguhaiguse püsimajäämisel võib põletik muutuda krooniliseks ja ägenemised hiljem korduma jääda.

valu kõhu allosas 12 aasta jooksul pärast pa alustab tsüstiit

Järelkontroll sugutrakti põletike välistamiseks on hädavajalik. Epididümiit ja orhiit on mehe tervisele ohtlikud, sest nende tagajärjel võib mees jääda viljatuks ja kahepoolse põletiku puhul võib oluliselt väheneda ka meessuguhormoonide tase organismis.

Mumpsorhiit saab tekkida alles munandi teatud arengujärgus — pärast puberteedi algust. Munandipõletikule eelneb tavaliselt süljenäärmepõletiku parotiidi kliiniline pilt. Ülioluline on ravi kiire algus, sest ravi hilinemisel tekitab haigus tõsise munandikahjustuse. Fimoosiks ehk eesnahakitsenemuseks nimetatakse seisundit, mille puhul eesnahk on kitsenenud sedavõrd, et eesnaha vaba tagasiliikumine või -lükkamine üle peenisepea on takistatud.

  • mis valutab alakõhus?
  • Sagedamini esinevad meestehaigused
  • Üldosa teine leht 1 Üldosa teisele lehele kantakse patsiendi statsionaarsele ravile suunanud arsti diagnoositud haiguse nimetus ja kood RHK järgi.
  • Valu kõhuga vasakul allosas kõhtu
  • Normaalselt laskuvad munandid kõhuõõnest läbi kubemekanali munandikotti looteea viimases kolmandikus.

Fimoosi võib jagada füsioloogiliseks ja patoloogiliseks. Füsioloogiline fimoos esineb poistel kuni 5—9 eluaastani ja ravi ei vaja. Patoloogiliseks nimetatakse fimoosi, kus eesnahakitsenemus on tekkinud kas anatoomiliste eripärade või väliste nahamuutus tüüpiliselt kas trauma või põletiku tagajärjel mõjurite toimel. Enamik poisslapsi sünnib, peenisepea eesnahaga täielikult kaetud.

Sellist situatsiooni nimetatakse füsioloogiliseks loomulikuks fimoosiks.

valu kõhu allosas 12 aasta jooksul kui sageli urineerimine ja väike

Eesnaha vabanemine liidetest peenisepeaga ja liikuvuse teke üle peenisepea tekivad järk-järgult enamasti poisi 2. Mõnel puhul võib see sündida isegi mõni aasta hiljem. Toore jõuga eesnaha üle peenisepea venitamine võib põhjustada naha rebenemist, veritsust ja armistumist.

Samuti võib see põhjustada lapsele ka vanematele tõsise psühholoogilise trauma. Mõnikord võivad lisaks eesnaha kitsenemisele või ka ilma kaasneva kitsenemiseta esineda liited eesnaha ja peenisepea vahel.

Ka need liited on venituse ja vajadusel hormoonraviga korrigeeritavad.

valu kõhu allosas 12 aasta jooksul terav valu kõhtu allosas naistel paremal

Varase lapseea fimoos vajab aktiivset ravi juhtudel, kui eesnaha ava on sedavõrd kitsas, et kusemine on püsivalt raskenenud vajab pingutust või kui tekib korduvalt eesnahaalune põletik, mis väljendub punetuse ja ebamugavustundena.

Fimoosi raviks tuleb pöörduda lapseeas lastekirurgi, täiskasvanueas meestearsti vastuvõtule. Sõltuvalt fimoosi raskusastmest rakendatakse vastavaid ravimeetodeid. Enamikul juhtudel piisab regulaarsest mõõduka jõuga, kuni valu tekkeni läbiviidud eesnaha venitusest. Enamasti näitab arst ette, kuidas ja millise piirini oleks mõistlik eesnahka venitada ja hiljem jätkavad raviprotseduuri kodus vanemad või poiss ise.

Täiskasvanueas venitab eesnahka mees ise või võetakse vastav tegevus heas partnersuhtes seksuaalse mängu osaks.

  • TISS-leht vormistatakse iga jälgimisel viibitud päeva kohta.
  • Pulbrid tsüstiidi naistel
  • Я могу вам помочь.

Sageli kasutatakse venitusele lisaks ka eesnaha kitsenenud alale määritavaid hormoonkreeme, mis muudavad naha elastsemaks ja kiirendavad soovitava ravitulemuse saavutamist.

Venitusravi kestab tavaliselt mõne nädala, mõnikord läheb soovitud tulemuse saamiseks siiski märksa enam aega. Kui eesnahka õnnestub juba üle peenisepea viia, võib hormoonkreemi kasutamise lõpetada, kuid venitamist tuleb siiski fimoosi taastekke välimiseks iga päev jätkata.